Rahvatantsurühm „Tantsutulised“ vajas peoks uusi rahvarõivaid. Panin kirja, kuidas sündisid 18. sajandi lõpu ainetel valminud Harju-Jaani käised.

Koostöö ja valikute tegemine

Minuga võttis ühendust Piret Puppart, kes soovis tantsupeoliste rühmale „Tantsutulised“ (10 naist ja meest) Kuusalu rahvarõivaid. Mahukas töö jagunes nelja meistri vahel – minu hooleks jäid neidude kurrutatud seelikud, käised ja alussärgid.

Algne plaan oli valmistada Kuusalu helmestikandiga seelikud ja valge tikandiga käised. Kuna aga tantsijatel on sellise raske seelikuga ebamugav liikuda, tegi Piret põhjaliku uurimistöö ERM-is. Lõpuks langes valik 18. sajandi lõpu Harju-Jaani käiste ja seeliku kasuks (vaata museaali siit).

Materjalid ja ettevalmistus

• Käised valmistasin Valgevene linasest kangast (210 g/m²).
• Pilutamiseks kasutasin linast niiti.
• Ehtsad vasklitrid sain Hiiumaa Käsitöö Seltsist.
• Allserva kaunistab 8 cm laiune niplispits.

Enne töö algust käis Piret ERM-is museaali mõõtmas ja pildistamas. Analüüsisime tikandi pilujoonte suurust ja litrite mõõte ning proovisime muudetud lõiget tantsija seljas, et tagada täielik liikumisvabadus.

Tehniline teostus: autentsus vs praktilisus

Ajaloolised lõiked ei pruugi alati tänapäeva tantsijate vajadustega sobida, seega tegime mõne muudatuse:

• Andsin kraele juurde 1 cm laiust ja pisut pikkust.
• Kuna originaalsed kaenlalapiga varrukad ei istunud hästi, tegin käeaugukaare kaasaegse särgi lõike järgi.

Pitspilu tarvis tõmbasin allservast 2 koelõnga välja, kahe pilurea vahele jätsin 2 koelõnga. Järgmise pilurea vahele jäi 30 koelõnga, niimoodi tegin 5 pilurida.

Ruudustiku tekitamiseks pidin tegema piluread ka teises suunas, siin jäi piluridade vahele 24 lõnga. Tekkis 2 × 2 cm ruudustik, tikandi kogulaius 9 cm.

Kasutasin juhisena H. Linnuse 1960. aasta raamatut „Tikkimine“.

Seljal on lisaks pitspilule ka põimpilu rida.

Õlalappe kaunistavad püvisilmpisted, tikkpisted ja keskjoonel asuvad 6 vasklitrit. Õlalapi laius on 3,5 cm. Selle tikandi tegemiseks võtsin kahekordse linase niidi.

Kaelakaare kurrutamise tarvis ajasin sisse kolm kurruniiti. Pealiskrae tegin aluskraest 1,5 cm laiema, et see kataks kurruniidid korrektselt.

Töötlesin varrukalõhikud pilutades ja kurrutasin varrukasuud. Kaunistasin värvlid püvisilmtikandiga ning kinnitasin need kurruharjade ja -põhjade külge. Sõltuste (kinnituspaelte) jaoks lisasin värvli otstesse aasad.

See oli suur ja aeganõudev töö, kuid tulemusega  jäid kõik osapooled rahule.

On rõõm näha ajaloolist pärandit taas tantsupõrandal elustumas!

---