Minu tee
Olen Tallinna tüdruk. Enese teadmata astusin oma tulevikku käsitöömeistrina juba keskkoolis. Sõbrannaga otsustasime minna matemaatika kallakuga 9. klassi, kuid süvendatult õpetati meile hoopis käsitööd. 10. klassis tegime ARS-ile Muhu naise pluusi tikandeid, täiskomplekti. Selle eest saime 24 rubla ja 50 kopikat :).
Peale keskkooli otsustasin minna õppima rõivaste modelleerimise ja konstrueerimise eriala. Juba kooli ajal laenasin sõbranna käest Burdasid (tema vanaisa elas Rootsis) ja õmblesin endale riideid. Tänu nendele Burdadele ma oma valiku tegingi 🙂
Peale tehnikumi lõpetamist kolisin oma tulevase abikaasaga Saaremaale. Töökoht ootas mind juba Leisi õmblusateljees. See kõik toimus ENSV ajal, töö otsa ei saanud ja palka maksis Lembitu individuaalõmblusvabrik.
Peale 4 lapsega kodus olemist pidin hakkama tööd otsima. Ajad ja riigikord olid muutunud, ei oodanud mind ükski töökoht (ateljeed enam Leisis pole). Pidin sisse astuma Töötukassa uksest. Otsustasin jääda oma erialale truuks ja otsida võimalusi enese täiendamiseks.
Peale pikka ootamist avanes võimalus teha käsitööpraktikat Leela Ligi juures. Ootusärevus ja üllatus oli suur. Leela pani mulle lauale muhu naise pluusi tikandite mustrid ja küsis, kas ma oskan seda teha. Muidugi jutustasin talle oma kooliaegsest kogemusest ja ilma pikema selgituseta asusin tööle. Neid komplekte sai ikka palju tehtud. Peale praktika lõppemist võttis Leela mind tööle, tingimusel, et ma saan hakkama ka Muhu tikandiga. Ei tahtnud alla anda, tegin kodus palju tööproove, paremad viisin näitamiseks ja mind võeti tööle.
Seeliku aiad (Muhu kollase seeliku all olev tikitud riba – 3,5 meetrit) olid need, kus sain arendada oma osavust tikkimise alal. Aia tikkimine inspireeeris mind sedavõrd, et panin selle laulu sisse 🙂
Järgmiseks tikkisin muhu tikandiga kampsuneid ja sukki, sobivad värvid valisin ise. Kuulsad Muhu meistrid käisid neid vaatamas ja kiitsid minu väga head värvitaju. Teiste tööde kõrvalt hakkasin koostööd tegema Muhu Juveelidega. See oli järjekordne väljakutse, tundus täiesti võimatu tikkida 1*1 suurusele lapikesele lillekesi ja sinna juurde veel lehekesi. Tänaseks on Muhu Juveelide tooted väga hinnatud ja koostöö jätkub.
Ostsin endale Leida Kirstu raamatu”Muhu tikand”. Siit sain inspiratsiooni, kuidas loodust tikkida . Olengi Leida Kirstu mustreid oma töödes kasutanud . Kohtusin Leidaga 2013. aasta suvel – siia panin ka selle loo kirja. Minu tööd avaldati Leida Kirstu järgmises raamatus – ”Suur tikandiraamat”.
Väga tore koostöö on olnud Riina Tombergiga, kes valmistab rahvusliku tikandiga kampsuneid. Avastasin, et villane on üks tänuväärt materjal ja 8/2 lõngaga saab imet teha.
Otsustasin õppida masinaga kuduma, ostsin kudumismasina ja nüüd olen Muhu tikandit teinud ka oma masinal kootud kampsunitele.
2015. aastal hakkasin ise ettevõtjaks.
Muhu tikandite kõrval hakkasin valmistama Põhja-Eesti tikandiga käiseid. Tegin Rannu ja Rõngu tantsijatele rahvarõivad.
2019. aastal otsustasin asuda õppima Tallinna Rahvarõivakooli, kus valmistasin endale Suure-Jaani rahvarõivad.
2022. aastal sooritasin kutseeksami ja nüüd olen tekstiilikäsitöömeister, 5. taseme rahvarõivaste valmistaja ja 5. taseme tikkija.
Looming
Tahan loodust tikkida selliselt, et tikand lõpptulemusena oleks võimalikult lähedane ehedale loodusele.
Selleks teen lilledest eelnevalt fotod ja tikin nende järgi. Kui tikand valmis, jäädvustan selle fotole ja teen mõnest põnevad inspiratsioonipildid.
Kevadel, kui esimesed lilled tärkavad, torman neid imetlema ja uurima – lehti, varsi, õisi.
Kuna ma hindan kõrgelt oma käsitööd, siis tikandi teen kvaliteetsele materjalile peenvillase või villase lõngaga.
Kampsunid, kleidid, kotid valmistan ise. Ei tiki poest ostetud toodetele ega taaskasutusest hangitud toodetele.
Eelistan looduslikke materjale – lambavillased kampsunid, linased kleidid. Kotid on valmistatud linasest või villasest (siin võib olla ka polüestrit) või sametist (see võib olla ka sünteetiline).
Looduslikke materjale on hea töödelda. Lambavillased kampsunid pesen peale masinal kudumist Orto villašampooniga – see annab kampsunile pehmuse, seejärel pressin. Villased kampsunid ei veni välja, on soojad ja vastupidavad.
Kuna kampsunid ja kleidid on kootud tellija mõõtude järgi, siis istuvad nad tellijale ideaalselt. Kui veel kampsunile või kleidile on tikitud osake loodusest, siis see annab tootele väärikuse ja erakordsuse.
Oma looduslähedaste tikandite kohta olen kuulnud klientide kiidusõnu ja see teeb rõõmu 🙂
