20. september 2022

Kuna olin ammu soovinud rahvarõivaste valmistaja kutsetunnistust, siis alustasin 2019. aastal õpinguid kaheaastasel koolitusel „Minu rahvarõivas – särgist sõbani”. Sel sügisel sain Suure-Jaani rahvarõivakomplekti valmis ja kutsetunnistuse kätte.

Panen siia oma teekonna kirja. Kaheaastane kooliaeg venis kolmeaastaseks. Sellesse aega mahtus palju rõõmu, aga ka veidike kurbust.

Minu kirjalikku tööd saab lugeda siit (PDF, 152 lk) .

Põhjaliku ülevaate Suure-Jaani naise rahvarõivaste komplektist saab lugeda siit: Suure-Jaani naine

Särk

Alustasin särgi tikandite tegemisega. Suure-Jaani särk on salapärane, kaugelt vaadates ei olegi midagi erilist, kuid lähemal uurimisel on siin palju peent käsitööd. Püvisilmpisted, sõlmpisted, tikkpisted ja varruka värvlite ääri kaunistab hedebotikand.

Pidulikemal juhtudel pandi särgi alla kaunistuseks uhkete kaunistustega lahtkrae. Pühapäeval kirikusse minnes võis kampsuni alla ka ainult lahtkrae panna.

Lahtkrae otsustasin laenata naaberkihelkonnast, Kõpust. Siin õppisin põimpilu tegema läbi kahekordse kanga.

Põll

Järgmisena võtsin käsile põlle tikandi ja heegelpitsi. Põlle kanga leidsin Karnaluxist, sellele tikkisin varspistetes punase tikandi. Silja Nõu õpetas õiget varspistet tegema, sain ka selle eest kiita.

Pitsi mustri võtsin muuseumi põllelt. Kuna muuseumi põlle pitsil oli viga sees, siis heegeldasin ka mina selle vigasena. Parandasin mustri ja heegeldasin uue pitsi. Silja soovitas siiski proovida veel peenema niidiga heegeldada. Kolmas pits tuli õige (Kordonet 80 heegelniit ja 0,5 heegelnõel). Heegeldasin pitsi aasta kõige valgemal ajal. Põlle ääred tegin kõik käsitsi pilutades.

Vöö

Tanu

Minu tanu on kaunistatud tülltikandi ja põimpilutikandiga. Sobivat tülli ma kaubandusest ei leidnud. Avastasin sobiva (1970ndatest pärit) kanga oma kapist. Tüllile tikkisin kahekordse mulineega. Põimpilu tanule tegin Kordonet 50 heegelniidiga. Kinnitasin tanu alläärde helesinise lipsu, 9 cm laiuse lindi ostsin Karnaluxist.

Algas koroonaaeg ja paljud tunnid jätkusid virtuaalselt. See venitas kooliaja pikemaks ja päris harjumatu oli virtuaalselt õppida.

Sukad

Anu Pink õpetas arvuti teel sukkade lõike tegemist ja roosimist. Roosimine oli päris aeganõudev, aga lõpptulemus on väga ilus.

Inna Raud õpetas pastlaid tegema. Kuna kogu komplekt valmis käsitööna, siis otsustasin ka jalanõud ise valmistada.

Lisad, kaunistused

Anu Randmaa viis mind põnevasse helmeste tegemise maailma.

Märkasin muuseumis ühte väga ilusat Suure-Jaani lahttaskut, mille otsustasin endale teha. Lahttasku on tehtud mulgi rätiku maalidest, hea võimalus ka Silja Nõu juhendamisel maali tegemine selgeks õppida.

Viimasel hetkel sai valmis veel vardakott, mille tegemiseks sain inspiratsiooni ühest huvitavast Suure-Jaani särgist.

Seelik

Merli Mänd juhendas seeliku, liistiku ja kampsuni tegemist.

Esialgu valisin muusemist ilusa punasetriibulise seeliku, mis oli sinna toodud Suure-Jaani kihelkonna Navesti mõisast. Minu ema käis lapsena tihti just selles mõisas ja nägi, kuidas see sõja ajal tules hävis. Tegin seeliku valmis, aga siis selgus, et tegemist oli siiski Tarvastu seelikuga.

Kurb üllatus minu seeliku osas tuli päev enne lõpetamist. Sain meili, et kutsetunnistust ei saa, kui kihelkonna seelik on vale. See oli suur ehmatus.

Mõtlesin, et mul ei olegi mõtet lõpetamisele vale seelikuga minna. Otsustasin siiski teistele oma kaunist näputööd näidata, oli väga uhke tunne kõike seda enda seljas näha ja teiste rõivaid imetleda.

Enne eksamit jõudsin valmis teha õige Suure-Jaani seeliku.

1. septembril 2022 sooritasin kutseeksami ja nüüd olen 5. taseme rahvarõivaste valmistaja ja 5. taseme tikkija.